Esimene iseliikuv nutikaameratega põlluprits Baltimaades

 

Baltimaades võeti kasutusele Euroopa esimene iseliikuv kaameratega Agrifac taimekaitseprits, mis märkab ja tuvastab põldudel kasvavate kultuuride hulgas konkreetseid umbrohutüüpe.

Uus süsteem lubab teha põllukultuuride vahel täppistööd, pritsides kemikaalidega üksnes valitud umbrohte.

Vastav lahendus võimaldab laialdaselt ressursse säästa, näiteks vähendada pritsitavate kemikaalide ja vee hulka, alandada talu hoolduskulusid ning kahandada füüsilise töö vajadust hooajal.

Uuenduslikud süsteemid säästavad kemikaale ja aega

AiCPlus videokaamerasüsteem, mis on paigaldatud iseliikuvale Agrifaci põllupritsile, salvestab põllu ja sellel olevad taimed. Saadud teave töödeldakse koheselt ja see võimaldab talupidajatel pritsida oma põlde kahel meetodil: kas „roheline pruunil“ või „roheline rohelisel“.

Esimese meetodi puhul, umbrohu hävitamisel pruunil põllul, kohandab pritsisüsteem erinevatele taimedele erinevaid kemikaalidoose ning pritsib ainult seda, mis on roheline. Sellist tüüpi kaamerapritsid on teistes riikides üle kogu maailma juba edukalt kasutusele võetud. Näiteks Austraalias, kus põllud jäetakse saagikoristuse järel ligi pooleks aastaks puutumata, lubab selline pritsimine säästa kuni 90% kemikaalidest ja vastavatest veekogustest.

„Austraalia põllumajandusettevõtetes, kus haritavat maad on tuhandeid hektareid, piisab ainuüksi sellest, et kiirendada pritsi tasuvust. Euroopas on olukord veidi teine, kuid ka siin on kokkuhoid märgatav,“ sõnab Algimantas Gyvis, Agrifaci iseliikuivaid pritse esindava Dotnuva Balticu spetsialist. Lisaks märgib ta, et sellised tehnoloogiad võimaldavad põllumajandusettevõtetel probleeme lahendada ja kulusid vähendada.

Teine pritsimeetod – „roheline rohelisel“ – on turul uus. See pakub võimalusi pritsida ainult konkreetseid taimetüüpe, tüüpiliselt umbrohte, rohelisel põllul liikudes. Tootja on selle jaoks loonud spetsiaalsed algoritmid, mis aitavad kaameratel konkreetsed umbrohud ära tunda ja selle teabe koheselt ka arvutile edastada. Nii pritsitakse kemikaale just sinna, kuhu vaja. Üle põllu sõites on võimalik hävitada korraga üht tüüpi umbrohi.

„Kemikaalide kasutamise vähendamine põllumajanduses ei ole enam tuleviku probleem – see on reaalsus, millega kogu maailm praegu silmitsi on,“ selgitab Agrifaci Euroopa müügijuht Arnoud de Boer, lisades „Meie kui uuendusmeelsete tootjate ülesandeks on toota põllupritse, mis vähendaksid põldudele pritsitavate kemikaalide hulka ehk mis pritsiksid ainult nii palju, kui on iga taime kohta vajalik, ning mis hoiaksid mulda ja aitaksid taludel saada suurim võimalik saak. Võimalus hoida kokku tööjõudu ja harida maad minimaalselt, on vajadused, millega me peame uute pritsitehnoloogiate loomisel samuti arvestama.“

Läti talu vajadustel põhinev pritsialgoritm

Euroopa esimene seda tüüpi iseliikuv prits, mille tootjaks on Agrifac, alustas ametlikult tööd ühes suures Läti talus selle aasta juunis. See on ka koht, kus „roheline pruunil“ pritsisüsteem esimest korda tööle rakendati ja koheselt tulemusi andis – umbrohu pritsimine tühjadel maalappidel viis pestitsiidide kasutuse 50%-lise vähenemiseni. Kui põllul on umbrohtu vähe, siis pritsitakse seda tervenisti glüfosaatide madalaima normi järgi. Pritsisüsteem suurendab normi automaatselt ainult kohtades, kus see täheldab umbrohu rohkemat kasvu.

Lisaks tavakultuuridele kasvatab nimetatud Läti talu ka enam kui 600 hektaril ristikut heinaseemneks. Seemnematerjal peab vastama eriti kõrgetele nõudmistele ja seemned ei tohi sisaldada teatud umbrohtude jäänuseid. Seepärast vajavad talud lahendust, mis laseks kõrvaldada ühte tüüpi umbrohu – oblika. Senini on oblikaid põldudelt välja kitkutud käsitsi, mistõttu peab talu ainuüksi selleks eesmärgiks palkama aastas 10–15 töötajat.

Selle probleemi lahendamiseks on Agrifaci tehnoloogiaarendajad talu vajaduste jaoks välja töötanud individuaalse „roheline rohelisel“ tehnoloogia. Praegu kogutakse visuaalset teavet sellel põllul kasvavate konkreetsete oblikaliikide kohta. Kui see on lõpule viidud, luuakse individuaalne algoritm, mis võimaldab pritsi kaameratel tõhusalt töötada. Algoritmi toimimiseks on üliolulised sellised tegurid nagu taime kuju, selle lehtede kontuurid ja nende värv. Tootjale on saadetud juba üle 80 tuhande videofaili, mille pritsi kaamera on sellel põllul salvestanud. Järgmiseks hooajaks on konkreetseid oblikaid pritsima kohandatud pritsi kaamerasüsteemi AiCPlus hoolikalt testitud ning kevadel alustab see praktilist tööd põllul.

„See on Baltimaade turgudele oluline uudis – just siin võetakse kasutusele ja testitakse tipptehnoloogiaid,“ märgib Arnoud de Boer. „On loomulik, et talu, mis harib tuhandeid hektareid maad, juhib tähelepanu vajadusele uuenduslike sellisel tasemel pritsitehnoloogiate järele. Suured talud tunnevad kaasaegse iseliikuva pritsi majanduslikku kasu kiiresti,“ lisab de Boer.

Viie aasta pärast on pooltel iseliikuvatel pritsidel kaamerasüsteem

Madalmaades asuv Agrifaci tehas, mis moderniseeriti kahe aasta eest, toodab igal aastal 200 iseliikuvat pritsi ning järgmise viie aasta jooksul plaanitakse tootmist enam kui kahekordistada. Usutavasti on mõne aasta pärast vähemalt pooltel iseliikuvatel pritsidel nutikaamerad.

Samuti on põllumajandussektoris täppispõllumajanduse süsteemide hulgas viimasel ajal muutunud populaarsemaks põllukultuuride andmete salvestamine droonide ja satelliitide abil. Need tehnoloogiad sõltuvad aga ilmastikutingimustest. Agrifaci esindajad prognoosivad, et tulevikus on suurim nõudlus kaamerasüsteemide ja individuaalsete põllumajandustehnoloogiate järele ning tootja kavatseb edaspidi fokusseerida oma investeeringud just nendele valdkondadele.

Talupidajatele lahendusi loov Agrifaci tehas järgib jätkusuutlikkuse põhimõtteid ja püüab vähendada oma ökoloogilist jalajälge. Tehas on saavutanud BREEAMi (Building Research Establishment Environmental Assessment Method) keskkonnamõju hindamise meetodil 97,3%. See on kõrgeim hinnang Madalmaades ja üks kõrgeimaist maailmas. Arvestuste kohaselt tootsid hoone katusel olevad päikesepaneelid 2019. aasta jooksul rohkem energiat kui Agrifaci tehas ise tarbis. Eraldatud 50 m³ mahutisse kogutavat vihmavett kasutatakse iseliikuvate pritside testimiseks ja hoone tualettides loputusveena. Hoone tarbib väga vähe energiat, selle sisemised protsessid on omavahel seotud ja selle õhutiheduse näitaja on qv-10 0,24. Samuti on tehase kõrvale rajatud enam kui 500 m² haljasala.