Kverneland nuti-ader Eesti künnimeistrivõistlustel

Sellel aastal toimuvad Eesti Künnimeistrivõistlused ja Tehnika Teeviit 15.-16. septembril Tartumaal Rõhu katsejaamas ja Haago Agro põldudel.

Kverneland mullaharimise masinatest on üritusel väljas uue põlvkonna ader 2500S i-Plough®, randaal Qualidisc Farmer 4000, tüükultivaator CTC 527, külvik u-drill 6000 ja taimekaitseprits iXtrack C50. Vedavaks jõuks neil masinatel on Case IH traktorid Optum 270 CVX, Puma 240 CVX, Magnum 380 CVX Rowtrac ja Maxxum 145 CVX. Kõik üritusel olevad masinad on meldud huvilistele proovimiseks.

Kõige põnevam masin peaks olema ader 2500S i-Plough®, mis on pärjatud tiitliga „Machine of the Year 2016“.  Selle adraga asuvad võistlustulle ka VIP-d. See on uue põlvkonna ader, mille juhtimine toimub läbi ISOBUS-liidese. See tähendab, et adra reguleerimiseks ei ole vaja traktori kabiinist välja tulla, kõik toimub monitori vahendusel elektro-hüdrauliliselt. Ka raua-osa on kõik ümber disainitud, võttes arvesse reaalseid olukordi ja vajadusi põldudelt ja transpordilt (traktorite kasvanud võimsused ja  suurenenud kiirused). 

 

Kvernelandi tootejuht Urmas Lees võrdleb künnitehnikat, mida kasutati 50 aastat tagasi, 10 aastat tagasi ja praegu

Kui vaadata täna vanu masinaid, siis hämmastab kui nutikad olid inimesed juba 100 aastat tagasi. Eelmise aasta künni MM-l Inglismaal oli väga suur vanade masinate töödemonstratsioon, kus töötasid nii rehepeksu masinad kui ka aurukateldega käitatavad adrad, mida trossidega üle põllu veeti.

Tänapäeva teraviljakombain ja ader ei erine põhimõtete poolest neist eelkäijatest. Adra puhul peab kahjuks nentima, et meie löök-töö aegne suhtumine on töö mõttekusse ja kvaliteeti jätnud negatiivse jälje ja me peame oma arusaamadega jõudma alles vana-aja tasemele. See on ka käesolevate künnivõistluste organiseerimise mõte, et täita seda lünka, mis ajalugu on meile tekitanud.  Küll aga on 50 aasta jooksul muutunud tehnilised lahendused masinate juures ja eriti kiireks on areng läinud viimastel aastatel tänu elektroonika võidukäigule.

Täpselt 50 aastat tagasi lõi Kverneland adrale automaatse kivikaitse süsteemi, mis laseb peatumata ja atra purustamata künda kivistel põldudel. 1971 pandi automaatkaitse ka pöördadrale (Eestis sai üldse pöördatra soetada alles 90-ndatel, NL’s neid üldse ei toodetud).

Kõik Eestimaal kasutatavad adrad on varustatud sellise kivikaitsega, me ei jõuaks iial omi põlde kivivabadeks koristada. 1981 aastal võeti kasutusele sujuv töölaiuse muutmine, mis on oluline tootlikkuse ja kütusekulu seisukohalt. 2007 aastal ehitati kahest adrast koosnev liitader, mis võimaldab kasutada kumbagi atra eraldi või ühe suure adrana, olenevalt traktoritest ja põllu tingimustest. Ning nüüd näeme Rõhul i-Plogh®’d ehk nuti-atra, millega töötamisel ollakse kabiinis valgete sokkidega ning miks mitte ka tikk-kontsadega. Lisaks sellele, et kõik reguleerimised saab teha kabiinist, hoiab GPS vao alati sirgena, olenemata, kuidas mullastiku tingimused muutuvad või kui looklevalt traktor sõidab.

 

Eestlaste lemmik on täna 5-6-sahaline ripp-pöördader. Tänapäeva tehnoloogiad on mitmekesised ja sellest tulenevalt on ka vajadused erinevad. Masinate tootjad arvestavad sellega ja pakutakse väga erinevaid lahendusi. Tehnilised omadused, vastupidavus ja toote keerukus avalduvad kõik hinnas. Seega kõik oleneb seadme kasutusintensiivsusest ja tähtsusest süsteemis. Eestis on töökäsi vähe ja masinate kasutus intensiivne. Seisakuid ja remondiaegu ei saa eriti lubada, seetõttu tundubki, et oluline on masinate kvaliteet ja tootlikkus. Ka kasutusmugavus on tähtis, hea asjaga harjutakse kiiresti, tervist ohverdavaid töösangareid väga ei kohta.

Kõige tähtsam on, et leitakse enda jaoks sobivaim/optimaalseim masin, mis sobib hästi tehnoloogiasse. Ostuhind taandub pika kasutusea jooksul üsna väheoluliseks, kuid ostmise hetkel pööratakse sellele siiski suurt tähelepanu, vahel viib see isegi valede otsuste tegemiseni. Uueks trendiks on vana masina kasutamine maksevahendina ja ost tehakse sealt, kus vanast masinast suurima hinna saab. Ka see ei pruugi tulevikku silmas pidades olla parim otsus.

Masinate areng on kiire ning tempo tõuseb iga aastaga. Üha rohkem leiab kasutamist GPS-navigeerimine – enamus töid tehakse põllul automaatroolimisega traktoritega. Traktorite ja töömasinate vaheline suhtlus on tänu ISOBUS standardile muutunud lihtsaks ja ladusaks. Kohe on tulemas haakeriistad, mis annavad juhtimiskäsklusi traktoritele – muudavad liikumiskiirust, vajadusel teevad peatuse, lülitavad hüdraulikat jne.  Tulevik on põnev, nutikatel inimestel maal igav ei ole.