Praktikandi kogemuslugu: tehniku töö kui puzzle mäng

Sel kevadel oli meil suur rõõm avada oma Rakvere esinduse, ja eelkõige töökoja, uksed ühele hakkajale praktikandile. Me ei ole end siiani väga laialt praktikakohana reklaaminud ning seda suurem on rõõm kui sellised õpihimulised ja töötahtelised noored, nagu seda on Sandra, meie poole ise pöörduvad. Võtame rõõmuga vastu õppijad, kel on õpitahe ja huvi suure tehnika remondi ja hoolduse vastu, olles valmis käed õliseks tegema ning meie töökoja ja valdkonna rütmis töötama.

Kes on Sandra?

Sandra õpib Rakvere Ametikoolis sõiduautotehniku eriala II kursusel. Kuigi autod ja muu väiksem tehnika pakub talle ka suurt huvi, meeldib talle enim töötada just suure tehnikaga. Põllumajandustehnika oma spetsiifiliste osade ja funktsioonidega erineb oluliselt autodest, pakkudes Sandra arvates kordades rohkem väljakutseid ja põnevust. „Traktoritel on neli korda rohkem andureid kui autodel ning seda, mida jälgida ja meeles pidada, on suure tehnika puhul oluliselt rohkem. Erinevalt autodest, on traktoritel ka kordades suuremad rehvid, mida tungrauaga ei tõsta, ning hüdraulika, mis on üks olulisemaid ja keerulisemaid osasid tänapäeva põllumajandustehnikast,“ tõi Sandra võrdlusena välja.

Nii nagu eriala valik, on ka Sandra hobid seotud eelkõige tehnikaga. ATV-ga sõitmine ning selle remont ja hooldamine täidab enamuse tema vabast ajast. Huvi tehnika vastu sai alguse juba lapsepõlvest. Onu, vanaisa ja kasuisa tegelesid ja tegelevad kõik autodega ning nende kõrvalt õppis tüdruk lähenema tehnikale nagu pisut suuremale puzzlele. Loogikaülesanded ning legod ja puzzled olid tema vaieldamatud lemmikud juba lapsepõlves. Ka Case IH traktorid, mida Dotnuva Baltic Eestis esindab, pole Sandrale varasemast võõrad. Lapsena sai ta maal kasuisa ema juures just selle brändi traktoriga sõita.

 

Suhtlemisoskus on oluline

Kogu tehnika on üles ehitatud loogikale – kui midagi on katki, siis tuleb mõelda, mis töötab ja mis mitte, ning millised vead ja ühendused mõjutavad teineteist. Kuigi mehaaniku töös tuleb loogiline mõtlemine palju kasuks, tõi Sandra tehniku töös vajaminevaid oskusi nimetades esimesena välja hoopis suhtlemisoskuse. „Kuigi remonti vajab tehnika, tuleb vajaliku sisendi saamiseks leida ühine keel selle omaniku- ja masinajuhiga. Piirkondlik hooldusjuht kaardistab küll esmase sisendi, aga kogu kohapealne suhtlus on tehniku kanda. Enamasti on kliendid heatujulised ning tänulikud tehniku saabudes, kuid ükskõik, mis olukord ka ette ei tule, tuleb jääda alati rahulikuks,“ rääkis oma kogemusest Sandra.

Praktika ajal pakkusidki talle enim üllatusi just kliendid ja suhtlus nendega. Samas tõi ta enda jaoks uue teadmisena välja ka varuosade ja tööde hinnad. Varasemalt pigem väiksema tehnika remondi ja hooldusega kokkupuutunud inimesena, oli tal esialgu harjumatu näha märkimisväärselt suuremaid kuluarveid. „Mõni traktori varuosa maksab sama palju, või isegi rohkem, kui kasutatud auto,“ rääkis oma imestusest Sandra. Suur tehnika pole suur mitte vaid füüsiliselt, vaid ka soetushinnas ja hiljem hoolduskuluna. Seda enam on oluline, et selle remont ja hooldus usaldataks vastava ala professionaalidele.

Abivalmid ja toredad kolleegid

Dotnuva Balticu meeskonna kohta jätkub Sandral vaid kiidusõnu. „Dotnuva Balticu meeskond on tore. Kõik toetavad nii üksuses sees kui ka üle-eestiliselt üksteist ning keegi ei vaata imelikult kui palutakse abi või küsitakse nõu. Mulle oli praktika ajal suureks toeks minu praktikajuhendaja Danel, kes õpetas mulle mida ja kuidas teha. Sain proovida erinevaid töid teha, seejuures ka väljasõitudel kaasas käia, mis avardas kõvasti minu silmaringi selles valdkonnas,“ rääkis Sandra.

Kõige keerulisemaks oma praktika ajal pidas Sandra iseseisva tööülesande saamist, seda eelkõige praktika alguses. „Ettevõtte tehnikud kippusid mitmeid töid minu eest ära tegema, säästes mind suuremate raskuste tõstmisest ja muust seesugusest. Seega läks alguses päris palju aega tõestamisele, et ma jõuan ja saan aidata ning et nad ei pea minu eest teatud töölõike ära tegema. Ütlesin neile, et saan hakkama ja julgen küsida abi kui vaja. Lõpuks pärast korduvat tõestamist, andsid nad mulle ka iseseisvamaid tööülesandeid,“ jagas oma kogemust Sandra. Praktika ajal kõige tähtsamaks peabki Sandra just oskust ja julgust küsida abi. Kui julged küsida, saad alati ka vastuse. Keegi ei pahanda, kõik seletavad ja aitavad rõõmuga.

Kõige alus on huvi ja tahe

Sandra paistis juba esimesest päevast peale silma oma energia, julge suhtlemisoskuse ja töötahtega. „Tegu on ühe aktiivse ja hakkamist täis õpilasega, kes on väga abivalmis ja kes ei peljanud ühtegi antud tööülesannet. Oli näha, et tal on suur huvi tehnika vastu ning kõik töökäsud, mis talle antud said, täitis ta eeskujulikult. Usun, et tulevikus ei tohiks Sandral küll olla probleeme vastaval erialal töö leidmisega ning oleks suur rõõm kohata teda just põllumajandustehnikaga tegelemas. Sandra on kiiresti sotsialiseeruv, meeskonda sulanduv ja rahuliku närviga,“ tõi Sandra tugevustena välja Sandra praktikajuhendaja ja Dotnuva Balticu Rakvere piirkondlik hooldusjuht Danel Valgepea.

Huvi ja tahe on kõige alus. Selle tõi välja ka Sandra: „Ükskõik mida sa teed, kui see sind huvitab, teed sa seda rõõmuga ning siis pole ükski ülesanne ega väljakutse nõme.“. Järgmisel aastal plaanib Sandra läbida praktika mõnes autoremondi ettevõttes ning peale lõpetamist töötada mõned aastad autode alal. Eesmärk on saada automehaaniku töö nii selgeks, et enda masinad saaksid iseseisvalt remonditud ja hooldatud. Kõige suurema kogemuse ja teadmised saad ikka töö käigus. Peale paari aastat autotehnikuna, ei välista Sandra ka põllumajandussektorisse suure tehnika juurde naasmist. „Sellises meeskonnas, nagu Dotnuva Balticus on, töötaks igaljuhul ka tulevikus,“ kiitis Sandra.

Soovime Sandrale jõudu õpingutes ning ootame teda meile ikka alati külla. Ning kui autod igavaks muutuvad, ootame teda meiega ühendust võtta – rõõmuga pakume talle uusi väljakutseid juba tuttava pisut suurema tehnikaga.