Ringlus künni puhul - huumus ja CO2 sidumine

Maakasutus ja mullaharimine mõjutavad CO₂  heitkoguseid ja seega ka globaalset soojenemist. Mulla huumuse sisaldus mängib süsiniku sidumisel olulist rolli. Kündmine, kui maaharimise võte kultuurtaimestikule kasvutingimuste loomiseks aitab toota huumust ja vähendab CO₂ ja N₂O heitkoguseid, mis on 300 korda kahjulikumad kui CO₂.

Erinevalt kõigist teistest majandusharudest võimaldavad põllumajandus ja metsandus süsinikku siduda ja toimida loodusliku kasvuhoonegaaside sidujana.

Mullaharimine aitab kaasa kliimakaitsele

Muld on võimeline siduma süsinikku ning toimima selle neeluna. Kuid samal ajal, mulla süsinik saab vabaneda CO2 -na ja lammastik dilämmastikoksiidina (N20), mis suurendavad kasvuhoonegaaside heitkoguseid.
Seetõttu on oluline muretseda maakasutuse ja mullaharimise pärast ning ka maakasutuse muutuste pärast, et püüda globaalset soojenemist kontrolli all hoida. 

Allpool olev püüab defineerida CO2, N20 ja huumust, selgitada nende seoseid ning tutvustada teadusuuringuid, kus on võrreldud erinevaid mullaharimistehnikaid madalaid CO2 - N20 emissioone silmas pidades. 

CO2 ja taimede kasv

Süsiniku (C) teekond algab õhus CO2-na. Fotosünteesi kaudu omastavad taimed CO2 seest süsiniku, kombineerivad selle mullas olevast veest (H2O) eraldatud vesinikuga ja toodavad päikese energia abil suhkrut (CH2O). Metabolismi käigus muutub suhkur keerukateks taimemolekulideks, mida üldiselt kutsutakse "orgaaniliseks aineks".

Võrreldamatu CO2  mulla hoiustamise võime

Põllumullad on maismaal ülekaalukalt suurim orgaanilise süsiniku ladustamise pank. Ladustamisvõime varieerub piirkonniti palju, sõltuvalt mulla tüüpidest . Näiteks turvasmullad võivad ladustada palju rohkem orgaanilist süsinikku kui mineraalmullad.
  

Huumus - mulla viljakuse põhitegur

Huumust leidub mulla pealmises kihis. Ideaalse mulla koostis on järgmine:

Huumus koosneb taimejääkidest (orgaanilisest materjalist), mille muundavad mullas elavad loomad ja mikroorganismid orgaaniliseks aineks. Huumus annab taimedele toitaineid, imab vett nagu käsn ja hoiab mullaosakesi koos.
Huumusel on positiivne mõju saagikuse potentsiaalile ja mulla saagikindlusele. Kõrge huumusesisaldus võib suurendada veekogumisvõimet ja läbi selle ka vee kättesaadavust. Lisaks soojenevad huumuserikkad mullad kevadel kiiresti tänu oma tumedale värvile, mis soodustab taimede kasvu. 

Huumus – CO2  ja kliimakaitse

Süsinik, mis moodustab ligi 60% huumusest, on mulla orgaanilise aine kõige olulisemaks elemendiks. Huumusesisalduse osakaal mullas tuleneb järgmisest keerulisest koosmõjust:

• orgaaniliste materjalide mulda sisenemise kogus ja koostis.
• orgaaniliste materjalide muundamine, lagunemine ja stabiliseerimine mullas.

Huumus kannab kliima eest suurt vastutust: kui orgaanilise süsiniku kogus mullas väheneb, eraldub süsinikdioksiid (CO₂). Kui kogus suureneb, leiab mullas aset CO₂ sidumine. Pikaajaliselt stabiilne huumus (Kg/Ha) on kliimakaitse jaoks eriti oluline.

Huumus ja kündmine

Mullas tuleb huumuse sisaldust säilitada. Hinnates erinevate põllukultuuride rajamiseks kasutatavate tehnoloogiate mõju huumusesisaldusele, on tulemused selged: otsekülvi tehnoloogial ja minimeritud mullaharimisel ei ole positiivset mõju huumuse tekkele.

Saksamaal viidi läbi uuring enam kui 100 põllu kohta analüüsides kogu mullaprofiili. Uuringu tulemusena jõudis Thüneni instituut järeldusele, et mullaharimiseta põllukultuuride rajamiseks kasutatavates süsteemides seotakse oluliselt vähem süsinikku hektari kohta aastas. Mitmetes uuringutes täheldati isegi huumuse vähenemist. Allikas: Thünen Report Nr. 64, November 2018, lk.194ff

Dr Axel Don Thüneni Instituudist selgitas: „uumus tuleneb taimejäänuste juurtest ja maapealsetest osadest, samuti orgaanilistest väetistest, nagu sõnnik ja läga. See siseneb pinnasesse peamiselt ülevalt. Ilma vertikaalse adraga mullaharimiseta jääb äsja moodustunud huumus pinna lähedale ja seda ei segata pinnasesse ühtlaselt. Lisaks on veel üks täiendav negatiivne mõju: ilma mulda kobestamata on tõenäoline, et nitraadi lagundamine mikroorganismide poolt suureneb ja dilämmastikoksiidi heitkogused (N2O) suurenevad. See gaas on kliimale 300 korda kahjulikum kui CO₂.“

Sarnaseid tulemusi ja järeldusi on näha ka üleeuroopalises uuringus "Catch C Project"

Miks  künda Kvernelandiga?

Teaduslikult nimetatakse kündmist tõhusaks taimekasvatustehnikaks, mis aitab luua huumust, siduda CO₂ ja vältida kahjuliku N₂O gaasi vabanemist atmosfääri. Kündmine peab toimuma parimal võimalikul viisil. Suurepäraselt sobivad selleks Kvernelandi sahad, mis on kavandatud töötama mistahes mullatingimustes. Samuti on Kvernelandi seadmed tuntud ülemaailmselt oma suure kasutuskindluse poolest. Kvernelandiga kündmine on samm suurema saagikuse ja tulu suunas: tõhus mittekeemiline meetod kkülvipindade ettevalmistamiseks, mis hoiab kontrolli all nii umbrohtu, nälkjaid kui ka kahjureid. Parandab kahjustatud põlde ja loob optimaalsed tingimused taimede kasvuks - ideaalne tasakaal õhu, vee ja mineraalide sisalduse ning huumuse vahel.